Liikuma! Eesti Tervisemess

Eesti keeles rus eng

Eesti Tervisemess - Liikuma! 2018 toimumise aeg ja koht

Laupäev, 22.09.2018, Tallinn, Vabaduse väljak ja Kaarli puiestee kell 10-17, sissepääs tasuta

Kuulmislangus ei hüüa tulles

RS_EY_CIC_IN_HAND_LANDSCAPE_8980.jpg

Kuulmislanguse ilmnemisel on seni tavaks olnud pöörduda kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule. Kuna järjekorrad vastuvõtule võivad olla kuudepikkused, on see paratamatult tekitanud rahulolematust patsientide seas. Kui veel üsna hiljuti tegelesid kuuldeaparaatide määramisega põhiliselt raviasutused, siis alates 2016. aastast olukord muutus.

Lisaks sellele, et kuulmisabivahendite hüvitamise korralduse võttis üle Sotsiaalkindlustusamet, said õiguse hüvitist pakkuda lisaks raviasutustele ka teised. Nii on uue süsteemi tingimustes tekkinud rida ettevõtteid, kes tegelevad kuulmisabivahendite-alase nõustamise ja müügiga. Paljud sellised ettevõtted (nn kuulmiskeskused) on oma töö sageli korraldanud selliselt, et abivajaja esmane kontakt ei ole mitte arsti, vaid õe, audioloogi või kuulmisabivahendi spetsialistiga. Oluline on seejuures rõhutada, et kuulmisabivahendi spetsialist peab tundma oma pädevuse piire ning kõrvalekallete ilmnemisel kuulmises peab patsiendi edasi arsti juurde suunama. Riigipoolne nõue, et kuulmisabivahendi hüvitise saamiseks peab olema arsti tõend, on omamoodi garantii, et mingit tõsisemat kuulmislanguse põhjust maha ei magata. Seega on riik loonud võimalused abivajajate paremaks teenindamiseks ja tegusad ettevõtted on suutnud sellele adekvaatselt reageerida.

Kes vajavad kuuldeaparaati?
Kuuldeaparaatide tüüpiline sihtgrupp on olnud vanemad inimesed. Vananedes väheneb sisekõrvas helilaineid vastuvõtvate karvarakkude arv ja kujuneb välja kuulmislangus. Karvarakkude arvu vähenemisel langeb ühelt poolt nii kuuldava heli valjus, kuid inimese jaoks veelgi olulisem on kõnest arusaadavuse märkimisväärne halvenemine. Hästi sobitatud kuuldeaparaadiga saab kõnest arusaadavust oluliselt parandada, kuid sellel on omad piirid. Karvarakkude arvu edasisel vähenemisel teatud kriitilise tasemeni ei ole kuuldeaparaatidest enam kasu.

Lisaks loomuliku vananemisega kaasnevale kuulmislangusele kasvab ümbritseva elukeskkonna mürast põhjustatud kuulmislanguse sagedus. Järjest enam viibivad inimesed igapäevaselt müras, tõusnud on liiklusmüra tase, kõrvaklappidega muusika kuulamine jne. Kui tööstuses pööratakse kuulmishoiule järjest rohkem tähelepanu, siis noorukite muusikakuulamine ja selle kahjustav toime on olnud selgelt alahinnatud. Hinnanguliselt esineb mürast tingitud kuulmislangust juba 12-15% noorukitest. Mürast tingitud kuulmislangus on sageli hiiliva algusega ja tekib viivitusega. Nimelt peab sisekõrvas talitlevate karvarakkude arv vähenema teatud piirini enne, kui kuulmislangus avaldub. Nii võib noorukina valjust muusikakuulamisest saadud kuulmiskahjustus avalduda alles keskeas. Kui sellele lisandub hiljem vanaduskuulmisnõrkus, jäävad võimalused inimese kuulmist abivahenditega parandada juba üsna piiratuks. Seoses elanikkonna vananemise ja mürakahjustuse suurema levikuga võib juba lähitulevikus prognoosida suuremat vajadust kuulmisabivahendite järele.

Kaasaegsed kuuldeaparaadid võimaldavad juba ka otseühendust iPhone või Android nutitelefonidega ning seeläbi annavad väga suure vabaduse inimesel ise oma aparaate kontrollida. Näiteks kuulata kuuldeaparaatidest muusikat, pidada telefonikõnesid, ühenduda läbi lisaseadme otse televiisori heliga, muuta aparaatide seadistust vastavalt ümbritsevale keskkonnale ja palju muud. Kuuldeaparaat on nüüd nagu iga teine nutiseade väga paljude võimalustega, mis aitab vaegkuulja elukvaliteeti märgatavalt parandada.

Milliseid dokumente on vaja kuuldeaparaadi soetamiseks?
Kui inimesel on diagnoositud kuulmislangus ja arsti poolt on soovitatud kuuldeaparaati, siis arsti tõendi alusel saab ta uuenenud abivahendite korraldamise süsteemi tingimustes pöörduda lähimasse kuulmiskeskusesse. Käesoleva aasta jooksul on üle Eesti tekkinud mitmeid uusi ettevõtteid, mis tegelevad kuuldeaparaatide müügiga, nende sobitamise ja hooldusega. Sellised ettevõtted ehk kuulmiskeskused omavad juba piisavalt kogemusi, et patsienti igakülgselt nõustada sobiva kuuldeaparaadi valimisel ja vajalike dokumentide täitmisel riigipoolse hüvitise taotlemisel.

Tänu riigipoolsele kuuldeaparaadi hüvitamisele on patsientide omaosalus keskmise kuuldeaparaadi puhul mõnikümmend eurot. Kallimate ja keerukamate aparaatide puhul on omaosaluse määr kõrgem, kuid nende vajadusel peab kaaluma iga patsiendi vajadusi individuaalselt. Kuulmiskeskused tegutsevad analoogselt prillipoodidega ja selline süsteem on Lääne-Euroopas olnud juba aastakümneid. Seoses järjekordade kadumisega kuuldeaparaatidele on konkurents kuulmiskeskuste vahel tihenenud ja väga terav. Lähiaastad selgitavad välja, millised kuulmiskeskused püsima jäävad ja otsustavaks saab siin teenuse kvaliteet ja kättesaadavus.

RS_LT_BTE_close-up_landscape.jpg

Offcanvas

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.